1964. aasta aprillis pidas ta lausa 4-tunnise kõne. Vanglas Kõigile süüdistatuile määrati eluaegne karistus. Nad toimetati Robben Islandi vanglasisesesse vanglasse üksikkongidesse. Vanglas jätkas Mandela pidevat võitlust süsteemi vastu. Pikkamööda saavutas ta ka järeleandmisi. Vangid said näiteks õiguse õppida. Mandela hakkas korraldama õppetunde ja poliitilisi vaidlusi. 1975 korraldas ta koos kaasvangidega kivimurrus logelemisstreigi- sihiliku töötempo aeglustamise. 1977 lõpetati raske kehalise töö kohustus, kuna efektiivsus puudus. 1980 võisid poliitvangid kuulata raadiot ja lugeda ajalehti, olukord vanglas oli kõvasti paranenud. Mandela viitis oma aega lugedes, kirjutades, mängides tennist või aiatöid tehes. Samal ajal kui Mandela vanglas oli jätkasid tema eeskujul noored võitlust mustanahaliste õigust eest . Noorte liikumise üks juhte oli Steve Biko. Ta suri 1977
"Inimene lihtsalt peab õppima mistahes haigusega elama. Muidugi ei ole vangla parim paik taoliseks õppimiseks." Ta ei arva ka, et vanglas ei püüta nende eest hoolt kanda. Loomulikult on vangla võimalused piiratud. "Arstid tegelevad, püüavad hoida, et asi kellegagi meist hullemaks ei läheks." Ühelt poolt peab halvaks seda, et nad on teistest vangidest täiesti eraldatud, teisalt on see ehk paremgi - on vähem probleeme. "HIV-positiivsus tekitab vanglas probleeme. Kõigepealt kaasvangidega." Need ei tea ise täpselt, millisel teel nakkust saadakse ja kardavad nakatumist. Ega töötajad nendega ka tegeleda ei tahtvat. "Tsoonis on too X. blokk kõikide põlu all." Aga keegi ei tahtvat viirusekandjaid oma blokki. Oletab, et asi ei ole äkki mitte niivõrd viiruses, kuivõrd selles, et suur enamus on sellised narkomaanid, kellele on olnud omane nn ,,narkari ahnus". Narkomaane olevat praegu paljudes blokkides, aga need suudavad end kontrollida, ei tekita teistele probleeme
6 üksteisega kokkupuutumine pigem korrumpeerib kui suurendab õiguskuulekale käitumisele.98 Vangistuse täideviimise sellise korralduse juures võib olla enam-vähem kindel, et vangistusest kujuneb uute kuritegelike teadmiste omandamise kool. Lisaks vaimsele rikutusele kurnab üldreziim vange ka füüsiliselt, kuna alaline kaasvangidega koosviibimine ja teiste nõudmiste arvestamine on äärmiselt väsitav. Üldreziim on problemaatiline ka vangla julgeoleku vaatepunktist. Vangide alalised omavahelised kontaktid teevad hõlpsaks igasuguse informatsiooni ja lubamatute asjade liikumise ja raskendavad kontrolli. Ühtlasi soodustab vangide pidev koosviibimine ka vangide vaheliste kuritegude toimepanemist ja raskendab selliste kuritegude avastamist. Üldreziimil kinnipidamise mõjud on tuntavad ka pärast vangi vabanemist. Alalise
annaabi.ee 
