Kristlaskond. Ida ja Lääne kirik
arenes see hilisemas eas toimuvaks konfirmatsiooniks. Pärast Lääne-Rooma riigi hukkumust
476 aastal algas Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel võitlus ülemvõimu pärast
kirikus. 381.aastal oli Konstantinoopoli kiriku kogu otsustanud, et Konstantinoopoli patriarh
on autoriteedilt kogu kirikus Rooma piiskopi järel teine. Sellele otsusele toetudes ei antud
Idas hiljem järele Rooma paavsti poolt nõutud ülevõimule. Üheksandal sajandil lisandus
võitlusele poliitiline kaastegur: Ida-Roomale ehk Bütsantsile tekkis Läänes vastukaaluks
võimas Frangi riik, mis hakkas konkureerima Bütsantiga. Paavst sõlmis Frangi kuningatega
liidu ja sai Kirikuriigi. Aastal 800 kroonis paavst Leo III Karl Suure Lääne-Rooma keisriks.
Need sündmused pingestasid suhteid Lääne-Rooma ja Bütsantsi vahel. IX sajandi keskpaigas
leidis aset esimene konflikt Rooma ja Konstantinoopoli vahel. Konstantinoopoli koostas
loetelu Lääne-kiriku eksõpetustest