Filosoofia
üksnes algse mõistusintuitsiooni esituseviisiga järelduse vormis, s.t. diskurssiivselt. Kuid tegelikult on siin tema
arusaamise kohaselt tegemist niisiis mitte diskursuse, vaid intuitsiooniga. Algses mõistusintuitsioonis tabatakse
vahetult ja tervikuna paratamatu seos kahe tunnetuse "Mina mõtlen (midagi)" ja "Mina olen" vahel.
Mõtlemine, millest siin juttu on, on Descartes`il käsitletud küllalt laialt. Descartes defineerib: "mõtlemise nimega
nimetan ma kõike seda, mis meie kaasteadvalt ( conscientia) meis toimub." (Principia I, 9). Mõtlemine on
üheltpoolt alati mõtlemine millestki, mõtlemisel on mingisugune objekt, sisu. Kuid mõteldes oleme me Descartesi
järgi teiseltpoolt alati teadlikud ka sellest, et me mõtleme. Selles mõttes on mõtteakt lisaks enda objektile
suunatud alati ka iseendale. Sellist tagasisuhet nimetatakse filosoofia keeles refleksiooniks. Kahtlust võiks
nimetada siis refleksiivseks mõtlemiseks
annaabi.ee 
