Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
lakkamatut traagilist vastuolu ideaalide ja reaalsuse vahel.
Paroodiline naer algab, kui Cervantes paneb oma kangelase, rüütliromaanide lugemise mõjul mõistuse kaotanud ja end
rändrüütliks kujutleva vaese hidalgo don Quijote'i oma rändrüütelluse ulma teoks tegema kaasaegses ajaloolises Hispaanias,
tõepäraselt kujutatud keskkonnas. Seega DQ kujutlusest lähtuvad teod põrkuvad reaalsusega. Romaani sümboolikat täiendab
kaasseikleja Sancho Panza lihtsameelse kirjaoskamatu talupoja, kes on nõus DQ kannupoisiks hakkama, sest tasuks lubab
DQ temast teha vallutatud saare valitseja. Sancho Panza lisab teosesse mahlakalt rahvalikku kõnepruuki, vürtsikaid
kõnekäände ja elutarku vanasõnu. Nagu rüütlitel ikka, nii pidi ka don Quijote'il olema südamedaam Dulcinea, kelle vastu
on kangelasel suur armastus, mis juhib kogu tema seiklust, kuigi Dulcinea ise teoses kordagi ei ilmu. DQ riskib oma eluga