"kaasrahastamisena" - 1 õppematerjal

Me oleme euroopa liidu liikmed, mida on see meile andnud

· Ühtekuuluvusfond (ÜF). Nimetatud fondidest saavad toetust kõik liikmesriigid, kuid toetuse maht on regioonide lõikes väga erinev. Kõige enam toetust saavad just Ida-Euroopa riigid, kus sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on Euroopa Liidu keskmisest tunduvalt madalam. Perioodil 2007- 2013 on Eestil võimalik kasutada vahendeid 53,3 miljardi krooni ulatuses, seega aastas ligikaudu 2 korda rohkem kui eelnevatel aastatel. Neid summasid suurendavad Eesti riigi poolt kohustusliku kaasrahastamisena lisatud vahendid. Näiteks perioodil 2007-2013 on Eesti- poolne lisapanus ligi 9 miljardit krooni. Kuigi Euroopa Liidu tasandil on otsustatud, kui suures summas liikmesriigid toetust saavad, sõltub raha maksimaalne ärakasutamine siiski liikmesriigist endast. Struktuuritoetust antakse tagantjärele - projektid tuleb eelnevalt ellu viia ja kulutused enda vahenditega ära teha ning alles siis on võimalik taotleda nende hüvitamist Euroopa Komisjoni poolt. Seetõttu sõltub see,