Tiit Lauk humanitaar
Kuigi esimene tugevam laine
(Laren, Raudsepp, Speek) rauges paari esimese aastaga, kandusid järelmõjud veel 1960. aas-
tate keskelegi, kusjuures kõrgemad tipud (Tooming, Maiste) kerkisidki esile just järellainetuse
teises faasis, pärast oma oskuste täiendamist kohapeal, ja jäid märgatavaks kauemakski.
Otsustades Rootsi kandunud osa põhjal (mis oli suurim), tuleb nentida, et eesti džässi potent-
siaal 1940. aastate algul oli küllaltki tähelepanuväärne. Sõja ja sellega kaasnenu tõttu ei saa
me kunagi teada, kui suur osa sellest oleks teistes oludes realiseerunud, ega ka seda, kui palju
potentsiaalseid džässmuusikuid meie lavadele ei jõudnudki.
124
KOKKUVÕTE
Džässmuusika käekäik Eestis on pälvinud siiani teenimatult vähe uurijate tähelepanu, mistõttu
on meie teadmistes selle algusaegade arengutest suured lüngad. Käesoleva töö tulemusel