MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR
vanad hooned, vesiveskid ja veskipaisud, puust kirikud, savitöngid ja lubjapõletuskohad.
Maastikuarhitekt ei saa neid esmeid looduses vältida, ta peab nendega tutvunud olema, kui ta
soovib ümbreskonda kujundada. Pärandkultuuri esemed ja ka rajatised ning hooned on kaitse all,
kuna neid on meil Eestis vähe alles ja nende eest tuleb hoolt kanda ja nende ülapidamine on
tõenäoliselt väga kallis. Kõik see, mis kaasnedb pärandkultuuriga maastikul, mõjutab ka
maastikuarhitekti tööd, et luua uus maastik, mis rahuldaks ka teisi inimesi ning ei rikuks ega
ohustaks pärandkultuuri elemente.
Mõningaid pärandkultuuri elemente
Hiis
Pühaks peetav puudesalu, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Puude kultus ja pühad hiied olid
omased paljudele rahvastele, eriti iseloomulikud olid aga Põhja Eroopa metsavööndi
põlisrahvastele soomeugrilastele, baltidele ja germaanlastele. Eestlastel oli hiis algselt