Eesti ajalugu 1920-1940
kindlalt selja. Kümnendi lõpus oli parteil Eestis vaid umbes 3000 liiget, kellest üle poole olid
vangistatud. Kommunistidest lähtuvalt ohu tunnetamine sundis erakondi tihedamalt koonduma,
unustades ajutiselt omavahelised lahkhelid. Võitluseks riigivastaste jõududega võeti parlamendis
vastu riigikorra kaitse seadus ja pandi uuesti alus kodanike vabatahtlikule relvaorganisatsioonile
Kaitseliidule. Kaasmaks vähemusrahvusi, võeti vastu kultuuromavalitsuste seadus, mis andis Eestis
elavaile muulastele avaraid võimalusi rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel. Eesti
rahvusvahelist positsiooni aitas tugevdada otsus maksta baltisaksa mõisnikele tasu maareformi
käigus võõrandatud valduste eest. Tänu nimetatud sammudele ja majandusraskuste ületamisele
stabiliseerus kümnendi lõpus Eesti sisepoliitiline olukord tunduvalt. Mindeid uusi vapustusi ei
olnud ette näha.
annaabi.ee 
