Eesti ja Soome poliitilised valikud 1939-1944.
Samuti valitses ajakirjanduses tsensuur, kuid
opositsiooni ei suudetud täielikult allutada. Tartust, ülikoolilinnast sai opositsioonivaimu keskus
J.Tõnissoni eestvedamisel. Kuid opositsioon ei olnud radikaalne, vaid nõudis demokraatliku
korra taaskehtestamist ja erakondade keelu tühistamist. Kartust riigi tuleviku pärast, kui see
jätkab autoritaarsel viisil, iseloomustab hästi 1936.a nelja endise riigivanema (sealhulgas
J.Tõnissoni ja endise K.Pätsi Soome pagulaspõlve kaaslse J.Teemanti) avaldus peaministrile.
Seal nad rõhutavad, et Isamaaliit ,,on jäänud poolametlikuks organisatsiooniks ilma elava
sidemeta rahvaga." See tähendas, et kuna Isamaaliidul ideed ja sihid puuduvad, siis ei tekitanud
ta kodanikesse rahvuslikku ühistunnet ja üksmeelt. Väga läbinägelikult tõi see kiri välja
probleemi, mis esines riigi juhtkonnas ja mida hiljem sai Nõukogude Liit 1939.aastal ära