Mees, kes teadis ussisõnu
Esineb hulgaliselt Kivirähki huumorit, mida on väjendatud iroonia
kaudu: karud himustavad naisi ja vastupidi, Ints osutub emaseks rästikuks, inimahvid Pirre ja
Rääk kasvatavad täisid, Leemet lõikab külavanem Johannesel tagumiku küljest ära,
hullumeelne vanaisa lendab inimluudest tiibadega.
Romaanis rõhutatakse inimeste tihedat seotust loomadega, olulisimad tunduvad rästikud, kes
on inimestele ussikeele selgeks õpetanud ning keda peetakse inimeste võrdseteks kaaslatseks.
Samuti on oluline roll karudel, kes ainsana peale rästikute mõistavad inimestele ka ussikeeles
vastata. Eriti on karusid samastatud meestega, kuna metsanaistes tekitavad karud kirge ning
meeste äraolekul lubatakse karusid sängigi. Erilist sümpaatiat karu vastu tunneb Salme, kes
Mõmmiga ka abiellub. Ometi kaob karude kirg tüdrukute vastu sama kiiresti kui tekib ning
juba leitakse uus, ka selle näol võib tõmmata paralleele meestega.
5
annaabi.ee 
