LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
See kõik võib
juhtuda töö ajal, mis tähendab järeleandmisi ja kompromisse tööelus või loobumist lapsevanema
rolli täitmisest (ibid.).
Rolle täites kujunevad inimestel välja suhtumised suhtumine perekonda, töösse, vabasse aega.
Suhtumine on sisuliselt aga eluhoiak, väärtushinnang. Inimeste väärtushinnangud on väga
individuaalsed: kes asetab pingereas esimesele kohale perekonna, kes töö, kes jällegi vaba aja.
Noortes perekondades, kus kaaslastevahelised emotsionaalsed suhted on värsked ja peres
kasvavad väikesed lapsed, asub perekond eluväärtuste hierarhias tähtsal kohal. Tööle ja vabale
ajale omistavad naised perekonnaga võrreldes hoopis väiksemat kaalu. Meestel on see vastupidi
(Kelam 1989: 79).
Perede majanduslik toimetulek sõltub eelkõige sellest, kas perekonnas töötavad mõlemad
vanemad või ainult üks nendest. Eestile on omane, et ühe töötava vanema puhul on enamasti
annaabi.ee 
