kõlblusvastast. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. Südametunnistuse absoluutsuse väitmine muutub võimatuks siis, kui inimeste südametunnistused lähevad üksteisega vastuollu – eriti siis, kui inimene teeb n- ö hea südametunnistusega midagi moraalselt vastuvõetamatut. Näiteks pole mingit kahtlust, et Hitler ja tema kaaskondsed, kes uskusid sügavalt oma ettevõtmisse, ei saanukski teisiti toimida, kuna nad järgisid oma (olgugi ekslikku) südametunnistust, siis tuleb nende käitumist pidada moraalseks ja seega ei tohiks nende igaveses pääsemises kahelda. Südametunnistus pole üksnes Jumala kingitud and, vaid kohustus, millega peab kaasnema tahe seda õigesti kasutada. Vale pole eksliku südametunnistuse järgimine, vaid see, kui inimene ei tee midagi ekslikele veendumustele jõudmisest hoidumiseks
Eks peegelda need erinevad eutanaasia tähendused ühiskonna erinevaid hoiakuid ja arusaamu sellest, kuidas surma muuta inimlikus mõttes positiivsemaks. Samuti on kõik need erinevad lähenemised siiski sarnased ses mõttes, et vastanduvad nö loomulikule surmale. Käesolev kirjutis on peamiselt aktiivse eutanaasia mõnedest eetilistest aspektidest. 3 3. Elu lõpp ja inimese postisioon ühiskonnas Väga oluliseks osaliseks inimese ja tema elu kujunemisel on tema kaaskondsed oma tegemistega ning siia kuuluvad teiste hulgas ka meedikud ja meditsiin. Paraku on üheks elu lõpu loomuliku kulu komplitseerijaks kaasaegne meditsiin ise ning selle raames on teatud tingimustes toimuv elustamine, kunstlik toitmine ja vedeliku manustamine, terminaalne sedatsioon ning mõttetust ravimisest hoidumine saanud moodsa meditsiinieetika klassikalisteks elu lõpuga seonduvateks probleemideks, kus erinevad pingeseisundid on varmad tekkima
annaabi.ee 
