Antiikaja usund
tellistest või tahutud kividest ja see asus väljaspool templihoonet vaatega itta.
Kummardajad seisid ringis ümber altari, kui pühas tules põletati ohvriande jumalatele.
5.saj eKr asus tohutu suur jumala kuju templi pearuumis näoga ukse poole, mis oli
ohvri põletamise ajal avatud. Templis hoiti nii jumala kultuskuju kui ka tema varandust,
kuid tema tegelik kummardamine toimus väljaspool templit. (McKenzie, Prime, George,
Dunning 2002: 50-51)
Inimeste ja jumalate ,,kaaskodakondsus" väljendus ka erilises paigas, mille inimesed
valisid oma jumalate eluasemeks. Tempel rajati linna südamesse, kus see oli nähtav igast
polise punktist; tempel oli kõigile inimestele avatud ning kujutas endast kodanike
ühisomandust. Rituaalide toimetamiseks templit külastav kultuslik kogukond kattus
polise kodanikkonnaga, aidates seega polist tugevamalt ühte liita. Ühine jumalate
austamine tugevdas kodanikkonna ühtsust. (Vernant 2001: 273-274)
Ohverdamine
annaabi.ee 
