Kontserdiretsensioon „Savoy ball“
Esinejate kostüümid
olid kaetud äärmiselt rikkalike detailidega, lõiked mõjusid ääretult ajastutruult,
kangavalikuna oli oskuslikult kasutatud 1930.aastate Nizza kõrgklassi daamide suurt
lemmikut-peent siidi. Jällegi püsis kõik hea maitse piirides, jättes publikule seeläbi
võimaluse nautida 1930.aastate glamuuri. Koreograaf Ingmar Jõela tantsunumbrite
kohta mul kahjuks kiidusõnad puuduvad. Minu suureks pettumuseks puudusid laval
kaaskiskuvad tantsunumbrid, mis on ühe hea opereti juures lausa kohustuslikuks
elemendiks. Tantsijate valik oli sedapuhku üpris ebaõnnestunud, kohati jäid silma
suuremat sorti apsakad tantsunumbrite sooritamisel, liigutustes esines rütmilist
ebatäiusust. Dirigent Lauri Sirp ( Teater Vanemuine) hiilgas sedapuhku tõelise
meistrina koori ja orkestri juhatamises, tema taktikepi juhendusel kõlasid nii koor kui
orkester justkui maailmakuulsa Broadway teatri lavalt saabununa. Sirp on
annaabi.ee 
