Hereetilised õpetused ning nende mõju kristluse arengule antiik- ja varakeskajal
ainult ilmutuse kaudu.7
Juudid ei olnud tegelenud filosoofiaga. Aga sattudes kreeka ratsionalismi mõju alla (332a
e.m.a.), kus juudid nii Palestiinas kui ka diasporaas olid ümbritsetud hellenistlikust
kultuurist, toimus mõnevõrra kultuuride segunemine, mis muutis mõnel pool ka juutide ja
kreeklaste suhted pingeliseks. Teadaolevalt ka keegi juut Aleksandriast (u.50 e.m.a.),
Saalomoni Tarkuseraamatu autor, hoiatab kaasjuute ümbritseva hellenistliku kuluuri
võrgutuste eest ja õhutab jääma truuks omaenda traditsioonidele: tõeline tarkus seisneb
Jahve kartuses, mitte kreeka filosoofias.8
Ajapikku õnnestus varajastel kirikuisadel muuta kreeka mõtlemine kristlikuks
mõtlemiseks. Kuigi seda protsessi ei saanud alati pidada ühesuunaliseks.9
Varaseimad kristlikud kirjamehed väljaspool uut Testamenti olid Apostellikud isad.
Nende kirjutistest saab sild Uue Testamendi ja 2.sajandil kirjutanud apologeetide vahel
annaabi.ee 
