Eesti pulmakombed
pruuttüdrukud, kes kes esindasid vakarahvast (mõrsjapoolseid sugulasi).
Pulmatseremoonia olulised järgud olid saajarahva saabumine, mõrsja nõudmine, mõrssja
lahkumine isakodust, pulmasõit, mõrsja vastuvõtmine, uue kodu tutvustamine, vakarahva
saabumine peiukoju, tanutamine e mõrsjapärja vahetamine naisetanuga, põllelappimine e
pruutpaarile raha kogumine ja veimede jagamine (veimed on pruudi kingitused peigmehe
lähisugulastele ja pulmategelastele). Kõike seda saatis kaasitajate e pulmalaulikute laul.
Meelelahutuseks tehti nalja, tantsiti ja mängiti mänge.Pulma kutsuti peamiselt sugulasi.
Kutsumata külalisi nimetati lapulisteks. Mõningaid pulmakombeid on üritatud nüüdisajal
elustada.
Kosjad
Kosjad eelnesid pulmadele. Kosjakombestik kujunes välja 19.sajandi alguseks. Pärast
noormehe jõudmist abieluikka peeti perekonnaringis nõu, keda poeg peaks kosima. Otsiti
tugevat ja tervet, töökat, hoolast ja usinat naist. Teiseks tuli arvesse mõrsja jõukus,