Majanduse artikleid
struktuurifondidest iga iirlase kohta 23,2 tuhat krooni, kokku umbkaudu 84 miljardit Eesti krooni (5,4 miljardit
eurot). Iiri tollaste investeeringute prioriteedid olid kõrgtehnoloogiline tööstus, transport, haridus ja kohalike
omavalitsuste majandustegevus (eelkõige turism).
Rahvusliku arengukava haridusprogrammi ulatusest annab ettekujutuse fakt, et koolitus ja
täiendõppeprojektidega oli igal aastal seotud üle 200 000 inimese. ELi kaasfinantseeritud suured kohalikud
turismiprojektid on teinud Iirimaa tuntuks mitte ainult kui särava rahvamuusika ja tantsude, Guinnessi õlle ja
maheda Jamesoni viski maa, vaid ka kui puhta loodusega kalapüügi ja matkaparadiisi.
Iirimaa keskvalitsuse arenguplaan aastateks 20002006 oli veelgi ambitsioonikam, kuigi ELi struktuurifondide
vahendid vähenesid seitsme aasta peale kokku 4,3 miljardi euroni. Iirimaa arenenud piirkondadel polnud ELi