Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
Siinkohal ei saa muidugi väita, et
naiskandidaate oleks samapalju kui mehi, kuid midagi näitab see ometigi kui mitte
muud, siis ühikonna suhtumist, et "tähtsaid" asju usaldatakse ajama pigem mehi.
Naised ei kandideeri seepärast, et teavad neil poleks võimalustki esinduskogusse
pääsemiseks. Kui neil siiski võimalus antakse, siis koheldakse naisi kui mitte
võrdväärseid partnereid. Sobivaks näiteks olgu siinkohal kasvõi Tõnu Kauba õiendus
Liia Hännile, et tema seda eelnõud kaasettekandjana esindab.
Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib
Seadus peaks reguleerima soolise ebavõrdsuse kõigis ühiskonna sfäärides
(seaduse esialgses variandis oli kirjas ka ebavõrdsuse kõrvaldamine pereelus, mida
menetletavas variandis ei mainitagi). Eestis käib see seadus kindlasti ees
ühiskondlikust arvamusest valdav enamus leiab, et mingisugust diskrimineerimist ei
toimugi. Naiste madalamat rolli ühiskonnas peetakse juba ammu väljakujunenuks