Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
kõige katastroofilisemaid loodusõnnetusi lugeda kurjaks, vaid lihtsalt looduslikeks nähtusteks.
Samas tekib probleem aga loogilise järjekindlusega ning sellele viitab ka Jung.
,,Idee heast ja kurjast on siiski igasuguse moraalse otsustusvõime eelduseks. Nad on loogiliselt
ekvivalentne vastandite paar ja sellistena kõigi tunnetustegude sine qua non. Empiirilisest
vaatepunktist ei saa me öelda rohkemat. Ja sellest vaatepunktist peame kinnitama, et hea ja
kuri, olles moraalse otsustusega kaaseksisteerivateks poolteks, ei tulene üksteisest, vaid on alati
sellistena koos." (JUNG 1979:47)
Ta väidab vastu Basileidese järjekindluseta väitele öeldes, et kui peaksime inimest kõige halva
allikaks, siis peaksime teda pidama ka kõige hea allikaks. (ibid)
75
Samuti ütleb Jung Basileidese vastu, et kui hing loodi algselt heaks ning kuri tuleneb hinge
,,moondumisest", siis pidi hinge rikkuma miski, mis on tõeline, isegi kui see ei kujuta endast