Säästev areng
Siiski ei kata seadus kogu
teemat, vaid piirdub looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alustega. 1997.
aastal täiendati seadust nõudega, mis näeb ette riigi algatatavate arengukavade loomist:
energeetika, transpordi, põllumajanduse, metsanduse, turismi, keemia-ehitusmaterjali- ja
toiduainetetööstuse arengu suunamiseks. 1996. aastal loodi Eesti Säästva Arengu Komisjon
Valitsuse nõuandva organina säästva arengu küsimustes. Komisjoni juhib peaminister,
kaaseesistujateks on majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaminister. Komisjon koosneb avaliku
võimu-, teadus- ja äriühingute ning valitsusväliste organisatsioonide esindajatest. Komisjon
analüüsib säästva arengu riiklikku poliitikat ja koostab vastavaid soovitussi ning ettepanekuid
valitsusele. Sellel aastal oli Eesti ka üks üheteistkümnest riigist, kes käivitasid säästva arengu
koostööprotsessi Balti Agenda 21. Agenda 21-e peamine dokument Balti mere regiooni jaoks
võeti vastu 1998.aastal