Vigastused võimlemises
Ranne, nagu ka põlv, on üks
kehaosi, mis langeb väga suure koormuse alla. Kogu keharaskuse jätmine randmete peale
võib lõppeda luumõrade ningnihstustega, millel on pikaajaline efekt. Enim tekib
randmevigastusi liigese liiga suurest painutamisest, kuid samuti võivad valud tekkida siis, kui
kogu keha raskus lasub liigestel, samaaegselt rööbaspuudel olles. Selliste vigastuste vastu
aitab jää või mõne muu külma eseme hoidmine randmel ning sportlane peab hoiduma rannet
kaasavatest harjutustest.
Võimlejate puhul langeb suure koormuse ohvriks ka selg. Seljavigastused on ühed kõige
ohtlikumad, sest vigastada võib saada selgroog. Selgroovigastused võivad alguse saada väga
lihtsatest asjadest, nagu liigne treenimine ning vähene hulk puhkust, sellest tulenevalt ei suuda
keha enam selgroo osi kaitsta. Samuti mõjuvad halvasti korduvad suure koormusega
liigutused, nagu näiteks painutamine. Väga ohtlikud on ka erinevad saltod ning hüpped, kus
annaabi.ee 
