Tööturule jõudmine ja läbilöögivõime on aga otseselt seotud ligipääsuga heale ja võimetele vastavale haridusele. 2 Arvan, et oluline on saavutada ühiskonna suurem teadlikkus erivajadustega inimestega seonduvast. Üldine eesmärk Eesti ühiskonnas on vähendada erivajadustega inimeste diskrimineerimist, muuta "tava" inimeste hoiakuid tolerantsemaks ja ühiskond kokkuvõttes kaasavamaks, lähendada erivajadustega inimesi nö tavalisele inimesele ja aidata kaasa mõistmisele, et tegelikult nad on ka erivajadustega inimesed tavalised inimesed. Meis peaks(võiks) tekkima soov kohelda erivajadustega inimesi võrdsetena, positiivselt ja avatud hoiakuga. Teadvustama, et erivajadustega inimesed on meie keskel olemas ja nad on täisväärtuslikud ühiskonna liikmed. Oluline on erivajadustega inimeste vajadustega arvestamine nt paindlike tööajavormide
Konkurss sellele ühele kohale 101-st on väga suur, mis näitab, et õpilasi riigitöö huvitab. Sellest peaksid indu saama nii riigikogulased ise ja ka kohalikud omavalitsused ning alustama noortele riigitöö tutvustamist juba varases eas. Seda võiks teostada kas samalaadse, noorte toomisega valitsusse, noortekogude loomisega või erinevate seminaride korraldamisega. Need tegemised muudaksid kindlasti valitsemise läbipaistvamaks ning kodanikke kaasavamaks. Kui noored teevad endale juba varakult selgeks, milline näeb välja riigi juhtimine ja kes seda teostavad, tõuseks kindlasti nende kui tulevaste valijate kodanikuaktiivsus. Peale inimeste, valitsuse ning kultuuri ei tohi kindlasti unustada keskkonda, milleta ei saaks ei saaks eksisteerida ükski neist eelnevatest. Me võime ju soosida sündimuse suurendamist, kui sellest poleks ju mingisugust kasu, kui maa, millel me elame, hävineks. Järjest suurenev energiatarbimine