"Kas maailm väsib vihkamast?"
Meediast võime
iga päev näha ja kuulda järjekordsetest verevalamistest, hukkunutes ja perekondi
kaotanud inimestest, kelle elu on need jubedad sündmused pea peale pööranud. Sõjad
ja lahingud tunduvad igaõhtustele uudistevaatajatele enesestmõistetavate asjadena;
see kole verevalamine jätkub maailmas päevast päeva ja kahjuks on see muutnud
meid selle suhtes ükskõikseks. Paradoksaalselt oleme kaasaegses infoga
üleküllastatud ühiskonnas väsinud nii vihkamisest kui kaasatundmisest, paljud meist
on muutunud immuunseks võõra mure suhtes. Maailmas eristuvad ilmekalt kahte
tüüpi inimesed: inertselt tarbimisse kapseldunud massid ja kirglikult ideedesse
kiindunud võitluslikud fanaatikud, kes teineteist vastastikku sügavalt vihkavad.
Tundub, et paljudele, kes midagi väga vihkavad, see tähendab millelegi kogu
hingest vastanduvad, annab selline paatos elujõudu. Taolise energia abil täidavad nad