Eesti Lähiajalugu
1970.
aastail jõustus kohustuslik keskharidus (11 aastat), mis tähendas, et 8-klassilise kooli
järel võis õpilane valida kas 3-klassilise üldharidusliku keskkooli või kutsekooli.
Koolidele seati sisse konkreetse õppeedukuse protsendi, mida tuli igal aastal ületada.
See tekitas mentaliteedi, et heade hinnete panemine on õpetajate asi. Loodi kabineti
süsteem, et õpilased pidid iga aine jaoks eraldi minema klassiruumi. Õpetajad ei
pidanud enam oma asju kaasaskandma, kuid õpilased kaotasid oma koduklassi ja oma
pingi. 1964. aastal muudeti NSVL keskkoolid 10-klassilisteks, Balti riikides jäädi 11-
klassilise üldhariduskooli juurde. 1960.-1970. aastatel suleti paljud väiksed
maakoolid, sest valitsus arvas, et suurem kool on parem.
Nõukogulik teaduskorraldus: Teadus valdkonda jätkasid arendama Tartu Riiklik
Ülikool ja Tallinna Polütehniline Instituut. Suleti mitmed muusika ja kunstikoolid.
Suleti Tartu kirjastused. 1951