Sotsiaalpedagoogika
Harvad ei ole juhtumid, kus laps kannatab koduvägivalla all. Lapsed näevad pealt oma
vanematevahelist vägivalda ja kogevad ka neile endile suunatud väärkohtlemist (Kraav, Kõiv
2001). Väljaspool kodu võib sellise pere lapse käitumine olla väga erinev. Nad võivad olla
enesesse tõmbunud ja usaldamatud kuid on ka selliseid lapsi ja noori, kes elavad kodus
kogetud vägivalda välja teiste peal. Sageli satuvad tema ohvriks nõrgemad kaasalsed, sest
kodus on tema nõrgema rollis. Kui füüsiline vägivald on üheselt mõistetav, siis vaimset
vägivalda on raske määratleda.
Selleks, et inimene ühiskonnas hakkama saaks, peab ta mahtuma raamidesse ja järgima üldisi
eetika norme. Ta peab kohanema muutuva keskkonnaga ja sotsialiseeruma. Reeglina saab
täiskasvanu sellega hästi hakkama, kuna ta on elu jooksul saanud kogemuse ja erinevad
oskused. Lastelt ei saa eeldada samasuguseid oskusi elus hakkama saada. Kui lapsel ilmnevad
annaabi.ee 
