Eesti kirjanduse ajalugu II
eristamine ebamäärane, kuid võimalik. Võib öelda, et sel ajal 60ndatelik radikaalsus väheneb,
aluspõhi on olemas, ka teravus järkub, kuid tekstilist ekperimenteerimist on vähe. Teine asi on
see, et hakkab tulema vanainimese nostalgiat. Hakkab kogudesse tulema rohkem ka
juhuluulet (mitte tingimata juhuslikku luulet, vaid mingiteks
sündmusteks/tähtpäevadeks/väliste märgiliste asjadega seotud luule sünnipäevaluule,
eleegilised pühendused kaasaliikujatele ja kirjanikele nende surmaga seoses). Samas näeme
ka seda, et juhuluulet on a ühte-teise puhul ka varasemas luules.
Kristliku põhjaga religioosne luule on olulisem ja kaheks viimases uudiskogus hakkab välja
tulema ka sünteesiv alge ja just see religioossus. Ta seos erinevaid teemapilt ja on suur
osakaal isamaaluule, aga see võib hakata kokku sulama nt armastusluulega, religioossete
otsingutega ja see avaldub ka mingil kujundilisel pinnal nt isamaakujundi erotiseerimine.