R.Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu“
orel,viiul,klarnet) ja ka valmistamist. 1818 alustas Tartu
vennastekoguduses tegevust esimene eesti pasunakoor. Hernhuutlus saavutas talurahva hulgas
suure populaarsuse ning toimus eemaldumine luteri kiriku juurest. Eriti veel 1840.-ndail kui
luteri usust lahkusid kreeka-katoliku kiriku pealetungi tõttu tuhanded "karjalambad". Oli
tarvis laiendada kiriku tegevust, et talurahvast rohkem kaasa tõmmata. Üheks uuenduseks oli
kirikumuusika taseme tõstmine, et teha rahvast jumalateenistusel kaasalaulmisega
aktiivsemaks ja kirikuskäimist meeldivamaks. Seni laulis igaüks nii nagu oskas. Rahvas ei
tundnud nooti, vähestes kirikutes oli orel, lauldi köstri eeslaulmise järgi. Köstridki polnud
alati muusikatundjad. Kuna köstrid olid ka kihelkonnakoolis tegevad, siis oli hädavajalik neid
koolitada. 1839.a.loodi köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminar ehk Cimze seminar. 1849
kolis kool üle Valka ning eestlastest õpilaste arv suurenes tunduvalt. Esimese laulupeo ajaks
annaabi.ee 
