LÕBUS LESK
Ja eks meie Sylvad ja
Hannad, Edwinid ja Danilod on ikka natike maavillasemad, mis seal salata. Tegelikult oli
esimese vaatuse ajal mitu korda tunne, et käib etendus etenduses .
Aga kui itsitus kurku kerkib, siis pole ju vahet, mis on hea tuju allikas? Operetis ei muhele
nagunii keegi sündmustiku üle, et "on need vürstinnad alles lehtsabad" või "vaat, mis ahnus
meestega teeb", vaid pigem võrreldakse vanade aegadega ja eeskätt lihtsalt lastakse
kaasakiskuvatel meloodiatel ennast kaasa kiskuda. Orkester oligi minu koolitamata kõrva
jaoks ikka täitsa hea.
Publikum oli muidugi erakordselt heatahtlik. Nagu ma aru sain, oli suurem osa saalisviibijaid
nii naised kui ka vanema generatsiooni rahvas (tohh-hutu naistevägi!), kellele teater oli enne
etendust mingi promoürituse korraldanud. Publik oli nii üles köetud, et tervitasid praktiliselt
iga repliiki aplausiga; kui üks tegelane suskas sisse mingi päevakajalise nalja ("ta ütles, et kui
annaabi.ee 
