Retsensioon muusikalile „Mamma Mia!“
kuna ta suutis oma rolli välja mängida kõige usutavamalt, emotsioonide rohkelt ja hääle kõla oli
kõige parem. Etendusel oli laulmine kord ebaühtlane ja kõlas saalis mõnikord halvasti. Tundus,
et koosseisud olid nii valitud, et kui üks näitlejatest oli nõrgem, siis teised tugevamad peitsid
nõrgemad. Ühest küljest vaatad sa saalis tavalist teatrietendust, kus räägitakse ühe pere lugu ja
teisest küljest oled saalis, kuulad ja vaatad uhkete kostüümide ja kaasahaaravate lauludega
kontserti. Lavale on püütud tuua võimalikult huvitavaid, erinevaid lahendusi ja üllatavaid kohti.
Teos on hoogne, vaimukas ja kaasahaarav. Teatrist lahkusin suhteliselt emotsioonituna. Põhjus,
miks sellise tundega lahkusin oli see, et hakkasin paratamatult oma peas võrdlema filmi ja
lavastust. Filmi olen mitmeid kordi näinud ja iga kord saan laule kuulates mingi emotsiooni
kätte, aga teatris ei saanud. Kuigi ja, teatrit ja filmi ei saa võrrelda.
annaabi.ee 
