Eesti kirjandus I, kordamine
vabaneda igasugusest orjusest ja viha alistajate vastu. Toimus rahvuse
ärkamine, mis tugines majandusliku iseseisvumise tunnetamisele, rahvuse
eneseleidmisele, oma rahvusest haritlaskonna kujunemisele, ühise
kirjakeele olemasolule ja eestikeelse trükisõna laiemale levikule. Suur
tähtsus oli eestluse propagandal.
Rahvusliku liikumise keskseteks ja tähendusrikasteks üritusteks kujunesid
palvekirjade aktsioon, laia avalikkuse kaasahaaramaine Eesti
Aleksandrikooli asutamiseks, et rajada alus kõrgemale emakeelsele
üldhariduskoolile, eestlaste laulu-, mängu- ja põllumeeste seltside
asutamine, esimene üldlaulupidu, rahvusliku teatri sünd, EkmS loomine,
hariduspropaganda ning sisukamat haridust tagava õppekirjanduse
soetamine, eestkeelse ajakirjanduse väljakujundamine ning laia kandepinna
saavutamine, rahvaluule sihiteadlikuma kogumise alagatamine, eestlaste
ajaloo tundmaõppimine jpm. See kõik kiirendas üldist arengut.