kes hoiavad koos pöialt Eesti suusatajatele. Kui olid Olümpia Mängud ja Kristiina Smigun suusatas, siis oli terve Eesti rahvas teleka ees, vaatas ja elas kaasa meie Kikule. Ja kui ta veel võitis oli ikka uhke olla eestlane. Peale suusatamise on ka näiteks jalgpall. Jalgpallis pole küll eestlased niiväga Maailma tasemel kuid rahvas ikka vaatab ja elab kaasa omadele. Jalgpallis on samamoodi nagu suusatamises, et rahvas eelistab koos vaadata ja koos kaasaelada omadele. Kõige suurem tunne on eestlasena siiski kui vaadata näiteks kuidas rahvas suusatab Tartu Maratonil või jookseb SEB maratone. Nii suur hulk rahvast hoiab kokku ja teeb sporti. Seda vaadates või ise osaledes on hea tunne olla eestlane. Teatud spordialad aitavad inimestel tunda end tõeliste eestlastena. Ma avan, et üks spordiala on näiteks suusatamine. Läbi aegade on olnud palju suusatajaid, kes on olnud väga heal tasemel. Vahel suusatades kindlasti mõned
Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse andnud eesti muusikasse ja selle arengusse. 2. Elulugu: 2.1 Lapsepõlv Rudolf Tobias elas keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda, et paljulapselistes peredes on isegi raskem toime tulla, et midagi saavutada. Sageli ei jätku suurtes perekondades vanematel tähelepanu ja jaksu, et kõigi pereliikmete tegemistele kaasaelada. Sellegi poolest leidis Rudolfi isa, Johannes Tobias, aega, et oma poega suunata alale, mis oli südamelähedane mõlemale. Rudolf Tobias sündis Hiiumaal Käinas köstri perekonnas. Peres oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt, Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Rudolf Tobiase noorpõlv möödus isa ehitatud majas Haapsalus, Sadama tänava majas. Komponeerimist katsetas ta juba varakult
annaabi.ee 
