ülipeeneid tahke materjali osiseid. Imilondi pikkus on tavaliselt kuni paar-kolm sentimeetrit, sõltudes tugevasti liblika suurusest. Teiseks äärmuseks on imilondi täielik redutseerumine mitmete liblikarühmade puhul. Need liblikad ei söö ega joo kogu oma valmikuelu jooksul midagi. Liblikate anatoomia: rindmik Primitiivsematel liblikatel on rindmikulülid selgmiselt veel eristatavad. Rindmik koosneb kolmest lülist. Kõige “kaasaegsematel” on aga kehalülid tugevasti liitunud. Igale rindmikulülile kinnitub üks paar jooksujalgu 5-lüliliste käppadega. Säärtele kinnituvad enamasti kannused. Liblikatel on tavaliselt kaks paari tiibu, mis kinnituvad kesk- ja tagarindmikule. Enamusel liblikatest on tagatiivad eestiibadest väiksemad ning lihtsama soonestusega. Lisaks varjevärvusele on olemas veel ka mitmesugused hoiatusvärvused (tavaliselt musta- punase või musta-kollase kombinatsioonid)
Mahukamate andmete korral (näiteks ujukomaarvude kasutamisel) koosneb andmeüksus e andmesõna mitmest (2 ... 4) arvutisõnast (8 ... 32 bitti). Arvulised andmed on enamasti kahendsüsteemis ning esitatakse püsikoma- ja/või ujukomaarvuna (joonis 2.13). Püsikomaarvude puhul on koma arvu mäluvälja kindlal positsioonil. Vanematel protsessoritüüpidel paikneb koma enamasti esimese numbrikoha ees, s. t mälus saab kujutada vaid ühest väiksemaid püsikomaarve. Kaasaegsematel ei määrata koma arvuti 83 lülitusega ega kanta koos numbritega mällu, vaid koma asukoht määratakse kindlaks programmiga. Püsikomaarvude kasutamisel võib tekkida mäluvälja ületäitumine, s. o olukord, kus arvutustehte tulem ei mahu mäluvälja. Samuti võib esineda mäluvälja alatäitumist, s. o olukorda, kus arvutustulem on niivõrd väike, et kujutub mäluvälja piirides nullina
annaabi.ee 
