"Anna Karenina" Lev Tolstoi
Ta ei armastanud rääkida ega
kuulata arutlusi looduse ilust. Talle tundus, et tema ise ja tema õnne moodustavad
Mariliis Tisler 11.B
kõige olemasoleva peamise ja ainsa eesmärgi ning et tal endal ei tarvitse enam
millelegi mõtelda ega millegi eest holitseda, sest kõik tehakse ja valmistatakse talle
teiste poolt. Usu suhtes oli Levin nagu suurem osa tema kaasaegseidki kõige
kõikuvamal positsioonil. Uskuda ta ei saanud, kuid ta ei olnud ka kindel, et see on
vale. Kui oli jumalateenistus siis ta kuulas palveid ja püüdis neile anda tähendust, et ta
ei saa neist aru. Ta tundis, et kõik tema mõtted abielust, tema unistused sellest, kuidas
ta oma elu korraldab, olid tema arvates olnud lapsikud. Kui ta oli kolmandat kuud
abielus ei olnud ta nii õnnelik, kui ta oli lootnud. Igal sammul pettus ta oma unistustes