Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat
Saeveski Aadule jutustas ta, kuidas ta eile märjaks saanud, nii et kuiva niidikestki pole ta
ihul olnud, ja nüüd tundvat enda pahasti. Aadu küsis, kas tema siis õhtul ei ole märjad
riided seljast võtnud ja kuivad selga pannud. Jakobson vastas õlgu kehitades: "Kust
teeinimene kuivi riideid võtab?" See asjaolu, et ta ei olnud õhtul kuivi riideid küsinud ega
Nõmmitsa rahval pähe tulnud ise talle pakkuda, sai talle saatuslikuks.
Kapp rääkides Jakobsoni tegevusest: "Keegi teine minu kaasaeglasist ei olnud võimeline
niisugust rahvusliku vaimustuse leeki süütama, mis vene vägistuse aastatel tuha all edasi
hõõgus, kuni ta vabadusesõja ajal lõi uuesti võimsalt loitma".
Jakobson oli sakslaste vastu võideldes venelastele toetunud. Ta ei uskunud mitte, et
venelased ise ka võiksid kunagi eesti rahvusele kardetavaks, jah, veel kardetavamaks
saada kui vihatud sakslased. Aleksander Teise, selle vabastaja tsaari valitsuse ajal näis
see võimatu olevat