Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis
Eestis 45,6%. Seega ületab Eestis ka eakate inimeste tööhõive Euroopa Liidu keskmist.
Tänu pensioniea tõusule on oodata ka edaspidi selles vanusegrupis tööhõive tõusu.
Selleks, et jõuda 67% tööhõive määrani, peaks Eestis märgatavalt langema nii tööpuudus kui
ka vähenema mitteaktiivsus. Kuna mitteaktiivsete seas on suur hulk õppureid, kes suunduvad
lähiaastate jooksul tööturule, on edaspidi loota tööhõive kasvu. Tööhõive määra tõusule aitab
ka kaasademograafilise situatsiooni muutus, kuna aastail 2005-2010 tööealiseks saavad
vanusegrupid on tunduvalt väiksearvulisemad kui praegu.
Võrdluseks Euroopa Liidu keskmisega (7,6%), on töötuse tase Eestis (11,2%) tunduvalt
kõrgem; Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes jääb aga keskmisele tasemele.
Peamiste riskigruppidena Eesti tööturul võib välja tuua noored, pikaajalised töötud, puuetega
inimesed ja mitte-eestlased, kes ei valda eesti keelt. Noored moodustasid 2001. aastal