20. sajandi I pool
Wells kirjutas eelkõige ulmekirjandust
(,,Nähtamatu" mees leiutab mooduse, kuidas saada nähtamatuks, aga pärast ei saa enam nähtavaks tagasi, nii
et lõpuks korraldatakse talle ajujaht). Joseph Conradi teostes on tegelane noorena midagi rumalat teinud, mis
teda elu lõpuni jälitab, mainib ka pahedele allumist, lisaks sisaldavad poliitilisi trillereid ja kriminaalromaani
sugemeid. Moodsad kirjanikud on Lawrence, kes kritiseerib looduse poolt mitte kaasaantut ja seostab
täiskasvanute elu seksiga, ning Joyce. Lawrence'i romaan ,,Pojad ja armastajad" käsitleb Oidipuse kompleksi
ning ,,Chatterby armuke" räägib vanema mehe võimetusest rahuldada ning seksist avameelselt.
Samal ajal Prantsumaal varjutab modernismi algust Flaubert, keda peetakse realismi loogiliseks lõpuks ja
tipuks. Flaubert hakkas oma keelekasutust niivõrd lihvima, et tema romaanid on nagu luule, ületades oma
ajastu raame