"kaasaaitmises" - 1 õppematerjal

Baaside aeg Eestis

ning 3.sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. Kui maailmasõda puhkes, säilitas Eesti neutraliteedi, jäi erapooletuks(ei avaldanud Poolale kaastunnet, ega tauninud Saksa rünnakuid Poola vastu)vältimaks Eesti sattumist relvakonflikti. N. Liit pidi leidma ajendi vägede sisseviimiseks Eestisse. See leiti poola allveelaeva Orzel randumisega Tallinnas 14/15. sept öösel, selle interneerimine ja põgenemine 18. sept. N- Liit süüdistas Eestit Orzeli põgeemisele kaasaaitmises. 24.09 1939 nõuti vastastikkuse abistamise pakti allkirjastamist, millega tuli lubada NSVL sõjaväe baase Eestis. Plaaniti agressiooni Eesti vastu, mille alguskuupäevaks oli 29.09 39 Eestil ei olnud piisavalt mehi ja varustust et vastu astuda. Kuna leiti, et Eestil ei ole reaalseid võimalusi NSVL vastu sõdida, otsustati Kremli nõudmised vastu võtta. Venemaa valetas, et tundmatu allveelaev uputas Narva lahes Vene kaubalaeva ning nõudis, et saaks Eestisse tuua ka maa-ja lennuväe üksusi