sond ümber planeedi eesmärgiga saavutada 24h pikkune polaarorbiit (tiirleb ringiratast üle pooluste) 66 000 kuni 250 km kõrgusel. «Algselt pidid Veenus ja Maa olema väga sarnased planeedid. Seega peame mõistma, miks ja kuidas nad lõpuks lahknesid nii, et ühest sai elu häll ja teine arenes väga vaenulikuks keskkonnaks,» rääkis ESA peadirektor J. J. Dordain. «Mõistmaks kliima muutumist Maal ja sellele kaasaaitavaid tegureid, ei saa me piirduda vaid oma planeedi jälgimisega,» selgitas Dordain. «Me peame leidma üldised planeetide atmosfääride mehaanikareeglid.» Maailmakuulus inglise füüsik S. Hawking on hoiatanud, et seoses kliima globaalse soojenemisega võib Maa tulevikus muutuda sama kuumaks kui on praegu Veenus. See tähendaks õudset lõppu. Teadlased loodavadki nüüd Veenuse atmosfääri uurimisega saada uusi
parendamise kaudsed võtted, nagu külastajate suunamine ja keskkonnaalane harimine, mis innustab käituma tundlikumalt ja teadlikumalt; edendab asjakohaseid tegevusi ning kõrvaldab ohtusid ja vastuolusid. Kaasavad meetmed on näiteks suunavad temaatilised ekskursioonid, ekskursioonijuhi-pargivahi süsteem, kasutajarühmade koolitus, teenuste pakkujate koolitus (rakendatakse peamiselt kaugel asuvate piirkondadega seoses). Kaasaaitavaid meetmeid hinnatakse külastuskorralduse juhtimisel toime kestvuselt kõige pikemaajalisteks. Võtted on kulukad ja vajavad märkimisväärset majanduslikku tuge ning tulemuste saavutamiseks kulub aega. Üldiselt on avalikkuse suhtumine indikaatoriks rakendatavate võtete tõhususe hindamisel. Vandalismi vähendamisel ollakse seisukohal, et kättesaadav info, sellest mis on alal lubatud ja teadlikkust tõstvad kampaaniad ning ka trahvid, võivad osutuda vahendiks, mille abil saab