Esivanem
Õnneks elas ta selle ilma suuremate
valudeta üle ja sai elujärje Eestis tagasi järjele. Leidis ka pruudi, kellest
sai ka tema abikaasa. Nad kolisid oma tallu, mis on ka Pällo külas. Neil
sündis kolm last: minu ema Aili, Jana ja Aare.
Minu vanaisa on põline maa- ja töömees. Ta on eluaeg elanudki maal ja
põllu- ning aiatööd käivad sellega käsikäes. Kui vanadus polnud veel nii
hirmsasti võimust võtnud, oli neil ka kaks lehma. Iga suvi sai käidud mitu
päeva heinamaal kaarutamas ja rõukusid tegemas, kuid paar aastat
tagasi lehmade pidamine üle jõu käima ja tuli vajadus nad ära anda.
Nüüdseks on neil ainult kanad, koer ja kass. Minu mälus pole ka ühtki
kevadet ega sügist, mil pole mina kartulipõllul abiks käinud. Kartulivõtt ja-
panek on nagu traditsioon, mida tuleb tegema terve suguvõsa, kuid
tegelikult lihtsalt ettevalmistus talveks.
Tema rääkimisviis on olnud alati väga huvitav ja humoorikas. Kuulata
oma vanaisa jutustamas pole olnud kunagi igav