Haritava maa kvaliteet
kasutussobivust käsitlevaid teaduspublikatsioone ( Eesti mullastik arvudes I-VII, 1974-1989,
Kask, 1975; Kask, 1996; Kitse, 1978; Kõlli ja Lemetti,1999; Reintam,1971; 1995; 1998; Teras,
1992;Valler,1973 ).
Käesolevas töös on püütud kokku võtta senitehtut, et anda terviklik hinnang meie
vabariigi haritava maa seisundile ja kvaliteedile.
Materjal ja metoodika
Muldade leviku, lõimise, kuivendusseisundi ja viljakuse hindamiseks analüüsiti läbi
maakondade mullastiku kaartistamise koondandmed. Analüüs hõlmab põllumajandusettevõtete
haritavast maast 1,032 miljonit hektarit. Muldade hüdrofüüsikaliste omaduste ja
kuivendusseisundi põhjal arvutati välja valdade haritava maa aktiivveemahutavus ja koostati
veevarude kaart (Roostalu, 1978, Roostalu jt.,1980 ). Haritava maa boniteedi kaart on
koostatud EV Maaameti andmetel. Väetistarbe ja muldade huumusseisundi hindamisel on
lähtutud agrokeemiateenistuse poolt 1965 – 1986 aastatel tehtud uuringutest (Järvan jt