V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Lisaakordidena teiste akordide hulgas
läbistasid nad alatasa mitmelõi-kelisi katuseharju oma tornitippudega, õhuliste kellatornidega,
teravikkudega, mille jooned suurepäraselt ja liialdatult katuste teravaid nurki
kordasid.
Ülikoolilinna pinnas oli künklik. Kagus kerkis hiigla-kublana Sainte-GenevieveM mägi.
Tasus vaadata Jumalaema kiriku tornist seda kitsaste ja vingerdavate tänavate
119
pundart (praegust Ladina kvartalit), neid majade kobaraid, mis selle kõrgustiku harjalt
kõigisse kaartesse pillatuna korratult, peaaegu püstloodis ta külgi mööda alla jõeni tormasid,
ühed nagu kukkudes, teised nagu tagasi ronides, kõik aga nagu üksteisest kinni hoides.
Tuhandete mustade täppide pidev sagimine all tänavate! pani silmade ees kõik virvendama.
Sellisena paistis rahvas ülevalt ja kaugelt vaadatuna.
Kõigi nende arvutute ehituste, katuste, tornide ja muude väljaulatuvate osade vahelt, mis