"kaarnas" - 1 õppematerjal

Sofi Oksanen -"Puhastus"

õnne, on vaja kannatusi. Et väärtustada rikkust, vaesust. Ka üliandekas autor ei saa kirjutada head teost, mis oleks kas üdini õnnelik ja rõõmus ja positiivne ja sillerdav (rõhutan sõna ,,head" ja mõtlen loetavat, nauditavat) algusest lõpuni, sest kirjanudses pole kärbes meepotis mitte halb asi, vaid tehnika. Ega pole ka häid raamatuid, kus poleks mitte midagi positiivset. Kus kõik ongi kõige kõige koledam jubedam hirmsam õudsem. Isegi Hamsuni ,,Näljas" on valguskiiri, Poe ,,Kaarnas", Plathi ,,Klaaskuplis", ja nii edasi. Ning ,,Puhastus" ekspluateerib seda üdini. Harilikult rahvusvaheline tavalugeja ei viitsiks lugeda sadade lehekülgede viisi maaelukirjeldust ja ühe tüdruku armupiinu oma õe peika suhtes. Aga kui vahepeal on olnud roppu saksa pornot või ilget vene sõdurite poolt vägistamist, tunneb lugeja heameelt mitmete lehekülgede pikkusest vaiksest ja turvalisest seebikeetmisest või tomatihoidise valmistamisest.