Kulgemine mööda rada
me vajame priiust ja puhast vett. (Alver 1989: 433)
Ja kellel hõõguv helg veel ahjus praksab,
see säästku puid niikauaks kui ta jaksab. (Jõesaar, Muru 1982: 170)
Kuis on seal tuli kollane ja puhas,
kus lapsed küpsetavad õunu tuhas. (Alver 1989: 179)
Külm puhang lõõtsub kõrgel
kõik pilved pikka rongi. (Alver 1989: 346)
Öö neisse poeb ja hangub mustaks malmiks,
vaid kaarnakrooks neil kajab hauasalmiks. (Jõesaar, Muru 1982: 170)
Ja olgu öö kuitahes pikalt pime-
sa otsaeest ei pühi oma nime. (Alver 1989: 483)
Öötaevas on vaikne ja pilve alt
kuu vaatab su näkku
nii heledalt. (Alver 1989: 332)
Pilvi all iga vares
ju kraaksub aegade lõppu,
kuid Eesti luuletares
pole kuulda ei kippu- kõppu. (Jõesaar, Muru 1982: 172)
annaabi.ee 
