Ernst Enno
Ema olevat öelnud
juudi kaupmehe kohta, kellel oli käsil palvetseremoonia: ,,Nemä pallese oma Jumalat, ärä sa neid essitä!". Siinkohal taipas Enno, et maailmas on lisaks kristlusele
teisigi uske. Oma sõbradki valis Enno elu vaeslaste, kalgi saatuse ning iseenese nõrkuste all kannatajate hulgast. Kaarnakivi otsimise ajend tähendabki aidata sõpru
nende hädades. Enno ja tema pimeda vanaema Kadri Petersi, keda peeti nõiaks, vestlustes omistati kaarnakivile kõiketeadjaks tegev võime, aga hiljem arendas Enno
seda mõtet edasi ning käsitles kaarnakivi tarkuse sümbolina ning usuna iseenesesse. Ainet oma luuletustele sai Enno vanaema muinasjuttudest, legendidest, samuti
huvitasid teda juudist poisikese Jankeli jutud Messiast ja Jeruusalemmast ning vanemate vestlused luterlikust Jumalast ja Jeesusest lapsepõlvepäevilt. Enno
maailmavaadet iseloomustab sügav humaansus. Emilia Enno mälestustest on pärit üks juhtum kodusõja perioodilt Valgas