Eesti elu 1950-1960. aastatel
kõrgekontsaliste kingadega. Mõlema naise käsi katavad valged kindad selge
kodanlik igand.
Kaanetüdrukud ilutsevad "Estonia" ooperiteatri taustal, kusagil pole näha progressi
tunnuseid suitsevaid tehasekorstnaid ja kommunismi ehitavaid kraanasid. Peab
tunnistama, et tegemist on ühe ideoloogiliselt väga ebaküpse asjandusega, kus miski
ei vasta sotsrealismi nõuetele rahvuslikku vormi ega sotsialistlikku sisu
"Moealbumi" esikaanelt ei leia. Vestluses Melanie Kaarmaga selgus, et
tsensuuriorganite kontroll moekunstnike toimetuste üle oli minimaalne, kuna tegemist
oli nõukogude kunstide hierarhilise trepi ühe madalaima astmega. Arvatavasti ainult
seetõttu sai säärane ebanõukoguliku ilmega ajakiri üldse trükki minna.
Kord aastas ilmuma määratud "Moealbum" pakkus rõivamudeleid igaks hooajaks ja
elujuhtumiks. Esimeses 30-leheküljelises numbris olid sellised rubriigid nagu
annaabi.ee 
