Pakri poolsaar
sadama ning kindluse, mis pidi algselt edu tooma sõjas Rootsiga. Projekt nägi
ka veel ette poolsaare ja Väike - Pakri ühendamist muuliga.
Pakri poolsaare loodust on uuritud juba enne 1939. aastat. 1922 .aastal J.G.
Granö määratles Eestis 16 veevaldkonda,millest viies oli „Hiiu – Paldiski
looklaheline ja suuresaareline rannik “.Valdkond ulatub Kõpu poolsaarest
Naissaareni, seda iseloomustavad suured look – ja kaarlahtede esinemine (nt.
Kärdla, Keibu, Paldiski ja Lahepere laht) ning üksikud suured saared –
Osmussaar ja Pakri saared. Pakri poolsaare loodust on käsitletud ka G.Vilbaste
(1921,1924),A.Tammekannu (1940),V.Sirgo (1934,1935) jt. töödes.
Pärast Nõukogude vägede lahkumist avanes taas võimalus uurida Pakri
poolsaare loodust. Vaatlused näitasid keskonna tugevat reostatust, mis tingis
keskonnale tehtud kahjustuste hindamise ja nende likvideerimistööde
kavandamise. Alates 1993
annaabi.ee 
