Keskaegsed Euroopa linnad kui majanduse ja kultuuri keskused
1
Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes
töökoda, teisel asusid eluruumid,kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades
vähe,selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Kui võrrelda keskaegset linna
külaga,siis oli vahe tohutult suur. Tänavatel ja väljakutel tunglesid linnakodanikud ja
kerjused, talupojad oma linnakäikudel,hulgused, üliõpilased, liikusid vankrid ja kaarkud.
Suuremates linnades asunud kerjusmungaordude konvendid pakkusid peavarju nii
munkadele kui nunnadele. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistis rändajatele juba
kaugelt silma. Müüd oli mõeldu kaitseks vaenase rünnakute ja kallaletungide vastu. Esialgu
oli müür madal,kuid järk-järgult lisati sellele kõrgust ja tugevust. Linnad kasvasid kiiresti ning
kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma. Siis ehitati uus ja pikem ringmüür.