Kunsti ajalugu
suurejooneliste mosaiikkaunistuste poolest. Selle põhiplaanilt kaheksatahkne ülemise osa
välisseinte igal kaheksal küljel on lame kaarniss, hoonet katab 15-meetrise läbimõõduga
kuppel. Alumise korruse seinad on liigendatud liseenidega. Kirik jätab väliselt üsnagi
raskepärase mulje, ionterjöör aga on lahendatud väga dünaamiliselt. Ülemine, kitsam osa
toetub kaheksale püloonile, mille vahele ehitatud kahekorruseliste kaaristute dünaamiline
rütm elimineerib püloonide massiivsuse. Kapiteelide azuursus ja seinte marmortahveldus
loovad kooskõlas mosaiikkaunistustega üllatava valguse-varju kooskõla, sünnitades
varabütsantsi arhitektuurile omase immateriaalse maailma.
Alates 9.sajandist saab bütsantsi arhitektuuris peamiseks kirikutüübiks
ristkuppelkirikust lähtuv viie kupliga hoone, kus ka sel juhul, kui põhiplaan oli neljakandiline,
oli interjööris selgesti loetav ristikujuline ruum