Kunsti ajalugu
Madalmaade nimekaimal renessansiaja arhitektil Cornelis Florisel (1516-1570), kelle
loomingus süvenes dekoratiivsete kaunistuselementide süsteemne kasutamine.
Meelismotiivideks kujunesid grotesk, põimornamendid, maskaroonid, kõige rohkem aga
kasutati kartusi motiivi. Neid motiive on C. Floris edukalt kasutanud Antverpeni raekoja
(1561-65) juures. Hoone keskmist risaliiti lõpetavas astmikviilus näeme küll veel sidet gooti
traditsioonidega, alumise korruse kaaristus, seinapindade tugevas rustikas ja ülemise korruse
pilastritega liigenduses nähtub aga selge pööre renessansi poole.
Madalmaade põhjapoolsetel aladel kasutati antiigist pärinevaid vorme üsna vabas
tõlgenduses. Ehitusmaterjaliks oli põhiliselt tellis, seda täiendati raidkiviridadega. Tuntuimaks
ehitusmeistriks oli Lieven de Key (1560-1627), kelle ehitatud on Haarlemi tapamaja (1602-
37) ja Leydeni raekoda
Renessanss levis üsna kiiresti
annaabi.ee 
