Sõnamõrvar
Minul oli aga seljas vana lapiline kleit, mis polnud maani ega lühike, vaid veidi üle
põlvede, pikkade varrukatega ja heledat värvi, mingi hallikas-beez. Juuksed lehvisid
lahtiselt tuules.
"Sa tapsid minu tütre, kes oli ainus! Mul on küll poeg, aga tütar toob järglasi! Selle eest
ma lasen Udhaphil su tappa!"
Kahju, et mu poeg praegu siin ei ole, ta tahab olla hobuste juures, talle ei meeldi olla siin,
kui see juhtub. Ole selleks valmis! Mis on sinu viimased sõnad?" rääkis Kaariphi suure
vihaga. Ma imestasin, et nad ei teadnud, mis tegelikult Kaunihaava tappis.
"Kallis Miina, ma loodan, et sa saad ilma minuta hakkama ja nad saadavad su koju.
Andres seal kaugel teadis, ma hakkan sinust puudust tundma!"
Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven elage ilusasti edasi. Hüvasti mu sõbrad! Hüvasti!!!" ütlesin
nutma puhkedes. Üks mees sidus mu posti külge. Järsku tuli kiiruga kena must hobune
minu poole, mille seljas istus vist pealiku poeg. Tema käes oli pussnuga. Hobune tegi
annaabi.ee 
